Laenavad pangad

“Me ei tunne, et pangad praegu meie turuosa käest võtaksid,” kinnitas Põder. Eelkõige suurtel ja välisomanduses olevatel ettevõtetel on endiselt soodne ligipääs ka välismaisele rahastamisele. Senine kiire palgakasv on osaliselt tulnud ettevõtete kasumite arvelt ja taoline areng ei ole pikaajaliselt võimalik. Majapidamised said rohkem tarbida tänu kasvanud sissetulekutele ja madalale inflatsioonile. “Väikelaenu vastu on klientide huvi nii suur, et intressi langetamiseks ei ole põhjust,” lisas ta. Rahastamisvõimalusi on suurendanud pangandusvälise finantssektori areng, nt ühisrahastus, era- ja riskikapitalifondide areng jms. Lisaks on väiksema kasumlikkuse korral ettevõtetel endil vähem raha investeerimiseks.Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlik investeerimine ja välismaalt laenamise vähenemine. Optiva Pank ei kavatse lähi-ajal oma tarbimislaenu soodsamaks muuta. aastal kiirenes, kuid jäi siiski natuke aeglasemaks kui sissetulekute kasv. Ettevõtted laenavad järjest rohkem EestistEttevõtete rahastamist toetavad hea ligipääs pangalaenudele, intressimäärade madal tase ja varem kogutud kasumid. Praegu-sest tasemest soodsamaks me väikelaenu lähiajal enam muuta ei kavatse, kinnitas ta. Eesti Ühispanga avalike suhete osakonna juhataja Eero Raun ütles, et Ühispank plaanib oma tarbimislaenu tingimusi lihtsustada. BIG-i väikelaenu intress on kallim kui pankades, kuid Põderi hinnangul ei ole vajadust seda langetada. Laenavad pangad. Ettevõtted laenavad varasemast rohkem Eestist ja vähem välismaalt, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. “Meie tegevusmahud on just viimase poolaasta jooksul oluliselt kasvanud,” ütles BIG-i juhatuse esimees Ingo Põder. Suurenenud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka väljastpoolt pankasid võetud laenude maht. Laenavad pangad. SMS laenu vastu laenud firadele. Eelkõige on kasvanud keskmine laenusumma; võlakohustustega majapidamiste arv on jäänud varasemaga peaaegu samale tasemele. Pangad muudavad väikelaenude tingimusi järjest soodsamaks. “See on praegu see turu osa, mille kallal pangad töötavad,” kinnitas Raun. “Meie intressid on teistega võrreldes soodsamad, nende langetamiseks ei ole seega põhjust,” märkis Optiva Panga kontorite juhataja asetäitja Age Vanajuur. Lisaks vähendasid ettevõtted grupisiseseid lühiajalisi kohustusi. aastal ettevõtete laenuturul endiselt üsna tugev, eriti suurettevõtete madala ris¬kisusega laenude osas ja seetõttu langes selliste laenude intressimäär enam kui väiksemate ettevõtete laenude oma. Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi toetavad pangalaenude hea kättesaadavus, baasintressimäärade väga madal tase ja varem kogutud kasumid. Hoiused kasvavad endiselt eeskätt tänu suuremahulistele hoiustele, aga ka sääste omavate majapidamiste arv tõusis. “Väljaspool Tallinna on sellega võimalik ka elamispinda osta ning väikelaenu puhul jäävad ära kulutused näiteks eluruumi hindamisele ja kindlustamisele,” selgitas Arro. Seda toetavad nii pankade kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus kui ka soodne rahastamisolukord. Pangad suudavad jätkuvalt uusi laene anda kodumaiste hoiuste suurenemise ja laenude tagasimaksete arvel. Väikelaenu võetakse sageli ka mõne teise laenutoote asemel. Arro sõnul on praegu klientide huvi väikelaenu vastu väga suur. Peamine risk rahastamisele on kasumite jätkuv kahanemine, mis võib vähendada pankade, investorite ja äripartnerite valmisolekut ettevõtteid rahastada. “Pankadel on vahendeid, mida välja laenata,” selgitas Hansapanga eralaenuosakonna tootehaldur Kersti Arro. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosivad majapidamiste laenunõudluse kasvu. Kiirest kasvust hoolimata jääb Eesti majapidamiste finantssäästude ja sissetulekute suhe Euroopa Liidu keskmisele näitajale endiselt alla ja paljudel majapidamistel pole ootamatuteks olukordadeks piisavalt sääste. Koos sissetuleku tõusuga paranesid ka majapidamiste võimalused säästa

Märkused