Selleks, et hoida kinni oma uue aasta lubadusest saada paremasse vormi ja tervislikumaks, tuleb luua harjumusi, mis töötavad hästi sinu jaoks.

“Tihti hoitakse töötajaid nende positsioonidel kinni, sest asendust pole – olgugi et töötaja enam ei arene seal,” selgitas ta. “Vabadus tuleb lõpuks sellest, et inimene mõtestab oma tegevuse lahti, tegeleb säästmisega ning ühel hetkel on tal selline kogus raha, et ta saab vabalt oma arvamust avaldada ja seejuures elustandardi säilitada,” selgitas Koppel. “Eks kõik need asjad käivad käsikäes, atmosfäär võib parimad omadused välja tuua,” rääkis ta.Mõlemad tõdesid, et töötamine ei tohiks olla elu mõte. “Inimene kipub end sageli identifitseerima kui robotahvi, kes läheb kohale, täidab konkreetset funktsiooni ja saab palgapäeval raha,” lisas ta.Töötaja arengule aitaks Saar-Veelmaa arvates kaasa see, kui nõrgeneks hierarhia ülemuse ja alluva vahel. “Olen näinud inimesi, kes teevad tööd raha pärast. Selleks, et hoida kinni oma uue aasta lubadusest saada paremasse vormi ja tervislikumaks, tuleb luua harjumusi, mis töötavad hästi sinu jaoks.

“Siis tehakse tõenäoliselt edaspidi vaid niipalju, et oma töökoht säilitada, ja mitte rohkem,” nentis ta. “Kui need asjad on korras, siis kõik muu, mis sinna juurde tuleb, on juba boonus,” arvas ta. “Mina arvan, et töö asemel võib elu mõte olla eneseteostus,” täiendas Saar-Veelmaa. Näiteks ehitajad ja insenerid, kes tahaksid Norrast Eestisse tagasi tulla, seisavad vastamisi suure dilemmaga, sest kaotus palgas on nende jaoks liiga suur,” tõi ta näite raha tähtsusest. “Probleemiks võib osutuda, kas koosoleku­ruumid soodustavad keskendumist või lilled võimaldavad paremini hingata,” rõhutas ta. “Praegu tunneb töötaja, et käsule allumine on vajalik ja isetegemine mitte nii väga,” nentis ta. “See, kel on oma nahk mängus, käitub teistmoodi – ta saab paremini aru kontekstist, kus ta eksisteerib, ning tunnetab omanike riske,” arvas Koppel. “Tahetakse, et elu oleks tähenduslik. “Aetakse efektiivsust taga väga lühikeses perspektiivis, ei vaadata pikalt ette.”Palk kasvab, inimene tammub paigalVeel üks probleem seisneb Koppeli sõnul selles, et palgad kasvavad, kuid töötaja seejuures ei arene. “Ühiskonna mõte ei ole majandus ja seega ei saa ka indiviidi tasandil olla töö elu mõte – seda võiks otsida kõrgematest sfääridest, elu mõte võiks olla näiteks teistele inimestele kasulik olemine,” arvas Koppel. “Inimene tahab, et tema tegevusel oleks mõte, et ta oskaks seda, mida ta teeb, konteksti panna – kõik peavad aru saama, miks ja mida nad teevad,” rõhutas ta. Ka Saar-Veelmaa leidis, et tänapäeva noorte juures on üha rohkem märgata mõttelaadi, et raha teenimiseks ei pea tööl käima.Samuti suudavad inimesed töötasu suuruses järeleandmisi teha missioonitunde nimel. “Töötasu võib olla piisav ja kena, kuid sellest üksi ei piisa. “See põhjustab läbipõlemist ning tekivad vead, mis võivad väga kalliks osutuda,” märkis ta. Krediitkaartide liigid ning krediitkaartide kasutamine. Saar-Veelmaa lisas samas, et ka pidev pingeolukord ning kuhjuvad nõudmised põhjustavad stressi ja läbipõlemist.Selleks, et töötajad sooviksid areneda ning ettevõtte arenguga kaasa mõelda, oleks Koppeli hinnangul abiks neile firmas osaluse andmine. “Kui ülemus on mõistlik ja ametinimetus rahuldab ego, pole oluline, kas kontoris on unekapsel või milline on kohvi kvaliteet,” oli ta veendunud.Saar-Veelmaa ei nõustunud ja rõhutas, kui vajalik on kujundada hea töökeskkond. “Palgad on kasvanud, aga mõni inimene pole samas üldse arenenud – tal on tekkinud arusaam ja õigustatud ootus, et palk kasvaks, aga tema selleks ise midagi tegema ei pea,” selgitas Koppel

Märkused