Stressake vähem oma suurejoonelise päeva pärast

et noh nii üldiselt, elus ja värki. ehk siis juhuks, kui mul peaks mingi asi kuskil ajukäänakute vahel lõhkema ja ma seeläbi kurgiks muutun.

aga järjest rohkem tahaks maale. ja kuna essee pole ikka end ise paberile kirjutand, tuli uurima hakata, et mis see elu mõte siis on. meenutad mikrobioloogia kursust. pruunikashall möga, millel puudub igasugune struktuur, ja mis lõhnab nagu uba ja maitseb nagu uba ei saa olla liha! lõpetage ära! huh, peaks nüüd paar rahulikumat hingetõmmet ette võtma.aga soja siis. Veel olen proovinud kuivharjamist, seda teen ma siiani. neile ehk tõeti läheb peale. jah, praegu on veider ja naljakas, aga kui see reaalajas toimub, siis kisub ikka päris hirmsaks. ma ei taha kosmosekapsleid- luristada steriilset plöga lihtsalt selleks, et kõik toitained kätte saaks. ma ei kasuta seda sõna eriti tihti, aga praegu tundub küll asjakohane. and i'm doing a great job, really!eestlased surevadki kõik nii vara ära, sest neil pole aega. one-way ticket up the butt.ja ma tean, et see on eriti mõttetu sissekanne, aga ma panin need laused kirja ainult igaks juhuks. isegi trollist vaadatuna mõnus. böö.ja identiteedikriisid on maruvahvad. tallinna ja magistrantuuri. kuigi kõik need eespool loetletud asjad läksid totaalselt perse, on mul ülimalt hea meel, et nad möödas on! kuldsed sõnad, mille seadsid ritta väga vanad sumerid:"pidev töö semestri vältel tagab edu sessil".peaks ka hakkama selle järgi tegutsema. vaatad, mis ilmas tegelikult toimub. väsimus ja valu ja tüdimus. tell em they can stick their fuckin mid-terms and tests up their fuckin arses. et ma olin hullult armukade! absurd. see väike lärakas lõhnavett, mille endale peale tilgutasid. pliidiall praksuvad puud, tuba on soe, külmkapp täis, saun köeb ja kass lööb nurru. kõige hullem oli muidugi see, et hakkasin neid vältima. kui täna poole päeva ajal laulasmaa/klooga-ranna piirkonnas kolasin, tundsin jälle, et tahaks ära. mina olen sündinud ensv-s, kasvanud uues vabariigis. unes ei saa ju aru, et asi toimub unes. tavaliselt õhtul hilja või hoopis varahommikul. mitu korda tõmban teki üle pea ja keeldun maailmale näkku vaatamast. mustad ja madalad siuksed. vihma ei saja, aga märjaks teeb ikka. hing on juba vaikselt ängi täis saamas. varrukasse pühitud kaneel. ja nutnud lahinal, ise samal ajal hümni röökides.

Tüüp lühiajaline võlakiri, mis tuleb tagasi maksta aasta.

. magustoit oli niiiiiii hea. Kuna ma proovin samal ajal väga palju erinevaid mooduseid, siis ei oska täpselt öelda, et mis kõige paremini töötab, kuid korrapärane toitumine ja trenn on must do!! Alguses proovisin ka erinevaid imelikke viise, et trenni ajal rohkem rasva põletada. provintsi või päris maale. to stop and smell the roses. väga nüansirikas rütm ja meloodia. absurd süzhee, absurd tegelased ja täiesti mõttetu dialoog. midagi tundliku kõrvaga inimesele. nagu kaheksandas klassis. anatoomiliselt korrektsed triitsepsid olid küll päris kenad, aga. nagu she-really-did-'fall'-down-the-stairs!-armukade! ja arvestades, et ma olen natuke äkilise iseloomuga. on bussis/metroos ka kellelgi selline tunne. terve sõidu aja vahtis ta enda ette maha, üks käsi oli kogu aeg põues.ma olen liiga palju filme vaadanud.kujutasin nii hästi ette, kuidas tal ümber vöö pomm on ja ta end koos terve bussiga õhku laseb. uskumatult raske on leida sellist paaritunnist auku, kuhu väikest lõunat või varast õhtusööki sobitada. Stressake vähem oma suurejoonelise päeva pärast. essee, well, on it's way soon enough.hästi palju on juttu olnud sellest, kuidas inimesed peale suurt pinget äkksurevad. ja armud ikka ja jälle uuesti.täna sai kõvasti romantikat tehtud. mõtlemine nõuab sellist pingutust, et selle otstarbekuses oleks mõistlik kahelda. ja mõtlen kõigist neist suhetest, mille ma olen suutnud perse keerata ja ära käkkida. nõme on saada kaela selle eest, et keegi teine jättis midagi tegemata. sest ei ole enam seda ühist faktorit, mis enne kokku tõi. taimetoitlased, kes on sellise jura peamised tarbijad, on vist ammu ära unustanud, kuidas tõeline toit maitsema peaks. pada ja katel ja värk.aga muidu hullult lahe üritus. See hoiab seedimise töökorras. oh, for fuck's sake! i'm so screwed! and i can only blame myself.ei taha inimesi. noor häbelik mees peab lolli naistekarja ees võimlema, et natukenegi midagi kohale jõuaks. võrreldes osturalliga siis. mökud!meie ka ühe.aga seda on võimatu sõnadesse panna, mis tunne oli kuulda teleri vahendusel eesti fännide ergutushüüdeid. küsid totakaid küsimusi ja proovid jälle topsi kanget. ja muudkui hakkad end vaevama igasugu maailmavaluliste mõtetega ja loodad vaikselt, et vaim tuleb peale ja taevas lööb valgeks ja järsku saad teadma, mida peaks tegema. einojahsiis.mitte et ma ise praegu tipsune poleks. ega teisele kallale ei lähe. põlvist nõrgaks ja kuum kohv üle ääre. õhk on kollast valgust täis. ja on täpselt see tunne, millest ma terve nädala puudust tundsin. augus on hea, siis on nii palju paska ja maailmavalu, et romaan pole üldse küsimus. viskan oma keha tuimalt diivanile ja vahin korraga mõlemast aknast välja. menüüs oli vale kirjeldus, nii et ega ma täpselt ei teagi, mida ma sõin.aga see imeb täiega, kui inimesed kipuvad su elust vaikselt ära kaduma. söömisest toibumise ajal on suht raske midagi sellist ette võtta, mida ühiskond väärtustaks. kui seda ei tee, tuli kustub. krambid, jääb vaid surma oodata.lõpuks saad peale pikka anumist järgmiseks päevaks numbri. viimased kakspool päeva olen pausideta ekraani jõllitanud ja pentoose taga ajanud. siis koperdasin kööki ja valasin kohvi. peaks nagu midagi ütlema, aga ei ole ühtgi teemat, millest tahaks rääkida. ja saapaid ei ole, madalad kingad hoopis. minul on vähe teistsugune strateegia- maximum result for minimum effort. absoluutselt.tähtajad kukuvad ja mitte midagi tehtud ei saa. Järgmisel päeval sa ei pea sellepärast vähem sööma või rohkem trenni tegema. elan filosoofiast ja kartulitest ja üritan nii kaua kui vähegi võimalik seda suureks kasvamist edasi lükata. õppima õigesti lauseid koostama.aga ei. samas ise suurest kergendusest ohates. Ehk eile oli minu esimene cheat day kava jälgimise ajal! Muidugi on neid ka enne ette tulnud, siis kui veel omapead tegutsesin. omg! ja mis veel hullem- viru keskuse maa-alusesse terminali! nii kõhe tunne oli.jah, ma sain aru, et see oli täielik lollus ja eksisteeris ainult minu peas, aga siiski.pärast pronksööd on mul igasugune taluvuslävi palju tundlikum. et kas saab hullemaks minna. iga kord avastad midagi uut. nendega kaasnevad hullud musta-augu-hood. Homme ja paar esimest päeva ei lähe ma kohe kindlasti kaalule :D Seda ei pea ka sina tegema. ja kõige hirmsam ongi just see, kui kuuled sosistamist ja itsitamist. Mõtted nagu "Ma oleksin pidanud vähem sööma" ja "Ma ei oleks tohtinud ikka patupäeva teha" heida peast, sa ei saa selle vastu enam midagi teha. Lahendus selleks on aga lihtne - tuleb õigesti toituda ja rohkem liikuda. mulle, kes ma elan ja hingan maitseid ja lõhnu ja tekstuure. ja oh seda imestust- kui elutuppa jõudsin ja aknast õue vaatasin. ja kõigi sügavate kraavide ääred on porised ja jube libedad. ja troll nõksub vaikselt ummikus kopli poole. Leia endale soodsaim krediitkaart. peab ära kannatama, ehk läheb iseenesest üle. noh, et isegi võiks.lippasin hiljem kaubamajast läbi ja haarasin totsiku. jääd ootele.helistad peale pikka ootamist arstile. naised võivad olla jubedad elukad ja neid ei saa usaldada."õudne mõelda, kui palju mehi niimoodi alatult konksu on tõmmatud. pärast pikka arupidamist iseendaga suutsin end isegi hommikul voodist välja ajada. nagu selles mõttes, et süźeekäigud on võetud filmimaailmast ja tegelased päriselust. mulle meeldib bussi/trolli aknast jälgida, mida inimesed autos teevad. Kui Sa tunned, et pinged on suured ja keerulised olukorrad raskesti lahendatavad, on õigem pöörduda arsti poole.m.o.t.t.aga üldiselt on ju nii- selleks, et arsti juurde minna, peab ikka väga kõva tervis olema. mina pidasin muidugi peenikest naeru, sest ei ole veel tehtud kinnast, mis mulle kätte ei mahuks. ei, mitte minna, vaid hoopis tulla. tahaks lihtsalt kogu selle kaadervärgi perse saata. vot, ja umbes täpselt nüüd saab neid hääli kuulata. enne oli kuidagi iseenesest mõistetav, et pidi kogu aeg kärutama.

Mida teha, kui kogu aeg on kohutavalt külm?

. teate, kui hea tunne on, kui sõber su üle naerab. nagu siis, kui oled harjunud alati käiku vahetama, aga äkki visatakse ette automaat. aga isegi mina saan aru, kus on piir. nii ma siis jooksingi, täitsa heausklikult ja roosade kilekottide vahel põigeldes, lifti poole. paar nädalat peale tite sündi läheb tähistama ja. judinad mööda selga üles-alla jooskma. kui vaja, kirjutan kunagi raamatu. mitte päris.really good place for people watching.note to self: bring a camera. ok, siiski, eestis selliseid asju ei juhtu.aga ma mõtlen nende inimeste peale, kes elavad sellistes kohtades, kus taolised asjad juhtuvad. ja ta ei saa kunagi teada, et tal oli õigus. just selle, mida ma viimased, noh, ütleme jupp aega olen üritanud tugevamaks kasvatada. püüad kõrvaga vaikusest kodu hääli. Minu nipp selleks, et toitumisel oleks paremini pilk peal on päevaplaani mooduse kasutamine. et keegi ei peaks pettuma. Get over it! Savi, kui palju sa sõid, nii oli ja seda ei saa enam muuta. tean seda, sest mul selline asi puudub. tallinna kõige ilusamad kohad. selleks on hommikune loeng. oma katkise neeruga teki all. kõvasti sai.kuigi ma olin seekord paremini varustatud.

Enesehaletsuse teema. Vajan lohutust:( - Perekooli Foorum

Märkused