Üle kolmandiku Eesti elanikest teenib palgatöö kõrval lisaraha

Uuringu viisid Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi SKDS ja Turu-uuringute AS. Veel pakutakse konsultatsioone, müüakse enda valmistatud käsitööd ja kunstiesemeid või toidukaupu ning üüritakse välja kinnisvara. Nüüd tuleb läbi analüüsida mittenõustujate arvamused, mille kohta valitsus teeb lõplikud otsused juuni esimeses pooles,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.

Kaupmeestele anti kolmandiku võrra rohkem laene kui mullu

. Suuremad omavalitsused on üksteisega võrreldes võrdsemad ning see tagab kogu Eesti ühtlase arengu. maini esitada ettepaneku kohta omapoolse seisukoha, misjärel hakkavad neid analüüsima haldusreformi piirkondlikud komisjonid. Kõige sagedamini pakutakse lisaraha teenimiseks erinevaid teenuseid või tegutsetakse vabakutselisena intellektuaalse- või loometegevuse valdkonnas. Praeguseks oleme kätte saanud omavalitsuste arvamused ühinemisettepanekute kohta ning on väga positiivne, et valitsuse ettepanekuga nõustus üle kolmandiku omavalitsustest – see ületas mu ootusi. Madalaima sissetulekuga elanikud pakuvad sagedamini majapidamisteenuseid. Soodsad laenud. Kiirlaenud kuni 4000 eurot, väikelaenud kuni 10 000 eurot.. Seega otsivad inimesed võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks ja lisatöö tegemine on siin üheks võimaluseks,» võttis Maripuu uuringu tulemused kokku.

«Kui ühest küljest näitab uuring inimeste ettevõtlikkust, siis teisalt väljendab see majanduslikku paratamatust või vajadust suurema eneseteostuse järele.

Üle kolmandiku Eesti elanikest teenib palgatöö kõrval lisaraha

. «Noored paistavad silma selle poolest, et tegutsevad sagedamini vabakutselisena ning on kätt proovinud võrdlemisi uue nähtusega - jagamismajanduse teenustega nagu Uber või AirBnB,» tõi Maripuu välja. Tegelikult tuleb pilti vaadata laiemalt. Üsna ettearvatavalt on lisateenistuse otsimise peamiseks ajendiks sissetuleku suurendamine, paljudele on aga oluline, et see pakub suuremat paindlikkust tööaja ja -koha valikul ning kolmandik hindab eneseteostuse võimalust, mida lisatöö pakub. . Seejärel esitab rahandusministeerium omapoolse seisukoha valitsusele. „Tihti vaatavad omavalitsusjuhid olukorda oma mätta otsast ning kujundavad seeläbi ka elanike arvamuse negatiivseks. Meie eesmärk ei ole kedagi kiusata, vaid muuta omavalitsused võimekamateks, andes neile juurde rohkem ülesandeid ja vahendeid, et nad saaksid ise kõige paremal moel oma elanikele teenuseid pakkuda. Haldusreform on eelkõige inimeste endi jaoks!“  „Suuremad omavalitsused saavad palju mõistlikumalt korraldada erinevaid vajalikke teenuseid, alustades prügiveost kuni transpordi korraldamise ja planeerimiseni. Üle kolmandiku Eesti elanikest teenib palgatöö kõrval lisaraha. Lõplikud otsused ühinemiste kohta teeb valitsus juuni esimeses pooles. Omavalitsuste ühinemised ja piiride muudatused jõustuvad pärast kohalike valimistulemuste väljakuulutamist. „Meenutan, et reformi esimeses etapis jõudsid ühinemisotsusteni lausa kolm neljandikku kõikidest omavalitsustest. Vaadeldes lisarahateenijaid sissetuleku ja vanuse järgi selgub, et kõrgema sissetulekurühma esindajad pakuvad sagedamini teenuseid ja konsultatsioone ning üürivad välja kinnisvara

Märkused